Mõis on sajandite jooksul liikunud ühelt suguvõsalt teisele. Eesti kultuuriloos on oluline Peter von Manteuffel,kes hoolis lihtrahvast. Aastal 1838. ilmus tal "Ajawite peergo Walgussel" ja aasta hiljem ."Willem Navi ello-päevad". 18.saj. keskel ehitatud barokne peahoone põletati 1905. aasta rahutuste ajal maha, kuid ehitati üles. Peahoone kõrval on üsna sarnane Kavaleride maja, ülejäänud hooned on maakivist ja tellistest.
1919 aastal asus peahoonesse rahvaülikool, hiljem on Ravilas olnud aianduskool, kodumajandustehnikum ja põllumajanduskool. II maailmasõjal asus siin Saksa õppekomando, kuni 2013. aastani hooldekodu.Praegu pakub Ravila mõis öömaja võimalust ja rendib ruume mitmesuguste ürituste korraldamiseks.