19. sajandi esimesel poolel rajatud varaklassitsistlik häärber on Õhne jõe kõrgel kaldapealsel, paistes ümbritsevalt maastikult juba kaugelt kätte. Varaklassitsistlik hoone on põhimahus ühekorruseline ja kivist, selle katusel asub lahtise rõduga vaatetorn. Baltisaksa kirjanik Monika Hunnius kirjeldab seda oma mälestustes järgnevalt: „Ilusad ruumid täidetud vana hinnalise mööbliga. Kogu see kraam oli aga segamini: nii oli imekaunist ampiirstiilis medaljonidega kaunistatud tuba täis mööblit à la Jacobe, teised ruumid olid pilla-palla sisustatud ampiir- ja biidermeier-mööbliga. Suures saalis seisis astmelise postamendi peal koduorel, seegi puhtast mahagonist. Seintel rippusid vanade meistrite järgi maalitud õlimaalid...” (Allikas: Ants Hein. Viljandimaa mõisad. 1999)